teisipäev, 1. detsember 2015

Autonoomia 1917

Revolutsiooniga avanesid uued arenguväljavaated kõigile Vene impeeriumi rahvastele. Märtsis taaskehtestas Ajutine Valitsus Soome põhiseaduse, kuulutas välja Poola iseseisvuse ja alustas läbirääkimisi Ukrainale autonoomia andmiseks. Ka Eesti rahvuslused seadsid eesmärgiks autonoomia. Sellest, et astuda samm ligemale autonoomiale oli kõneldud juba ennemgi, kuid seda ei olnud võimalik teha.
Märtsis 1917 toimus Tartus rahvuslaste nõupidamine, kus seati kokku autonoomiaseaduse projekt. See esitati edasi Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks, kuid selle tegemine võttis aega: esmalt hakkas asjaajamine venima, teiseks hakkasid paljud mõjukad poliitkud ja ametnikud vaidlema, et sellist otsust peab kinnitama ainult Venemaa Asutav Kogu.
Niisiis toimus 26. märtsil Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon, mis andis tugeva tõuke asjaajamistele ning 30. märtsil ilmuski Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta, mille järgi ühendati Eestimaa kubermang ning Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks, mille eesotsas oli Jaan Poska.
Lisaks sai Eesti esimest korda ajaloos teoks eestlaste asualade (v.a Narva linn ja Setumaa) ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte.
Kuna Eesti oli saavutanud autonoomia, siis viidi kokku ka venelased, kes töötasid kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes, eestlastega. Eestlastele anti võim.
Mai lõpul toimusid Maanõukogu valimised. Antud nõukogu seadis omakorda ametisse täidesaavat võimu teostava Maavalitsuse, mille esimeheks oli dr Jaan Raamot ning hiljem Konstantin Päts. Ühtlasi kuulutati eest keel ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi eestikeelseks koolihariduseks.
Samal ajal algatasid eesti sõdurid, nooremohvitserid ja rahvuslikud poliitikud Eesti rahvusväeosad. Väeosade loomisega püüti saavutada mitmeid eesmärke: kergendada eestlaste sõjaväeteenistust ning tuua nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu ning lisaks anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks.
Muidugi unistasid eestlased täieõiguslikust Eesti osariigist Vene föderatsiooni koosseisus, kuid selleks puudusid aga toona vähimadki eeldused. 

Jaan Raamot (1873-1927)- Venemaa keisririigi ja Eesti poliitik, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige. Lisaks oli ta veel põllutöö- ja toitlusminister. Poliitiliselt oli ta seotud Tallinna liberaalsete rahvuslaste ringkonnaga. Konstantin Pätsi toimetatud radikaalse päevalehe Teataja aktiivse kaastöölisena avaldas ta selles nii erialaseid kui ka üldpoliitilisi artikleid.

Jaan Poska (1866-1920)- Eesti riigimees. Ta oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Enne seda aga oli ta Tallinna linnapea. 

 Asutav Kogu
 Dr Jaan Raamot
Jaan Poska

Asutava Kogu valimised

Koostas: Kadi Mäe

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar