Maapäeva ehk Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu tegevus

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu oli esimene Eesti rahvaesindajate omavalitsusorgan aastatel 1917-1919.

Maanõukogu loomine

12. aprillil aastal 1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liitmine ning loodi kubermangu komissari- Jaan Poska- juurde Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.
See oli ühtlasi ka esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalisuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Antud organi valimised olid üldised, ent kaudsed:

• linnade esindajad valiti linnavolikogudes;
• maakondade esindajad maakonna valimiskoosolekutel;
• viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel.

Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest.

Maanõukogu ühtlasi jagunes ka demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.

Koosolekuid peeti Toompea lossi Valges saalis. 

Maanõukogu tegevus

Maanõukogu tegevusorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond, Tööosakond, Haridusosakond, Põllutööosakond, Tervishoiuosakond jt. 

Kuna 1917 aastal 7. novembril toimus Peterburis Oktoobrirevolutsioon, kus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei haaras endale kõrgeima võimu, siis tekkis kaksikvõim: Venemaa Ajutise Valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja selle Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee.

Siiski 28. novembril kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali, mis katkestas tegevuse aastaks, kuid Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus järkasid tegevust nö põranda all.

Maanõukogu tähtsus

Maapäeva kui esimese eestlaste valitud esinduskogu tähtsust Eesti iseseisvuse saavutamisel ei saa alahinnata, sest tänu selle organisatsioonile toimus Eestis väga palju positiivses suunas.

• Kuulutati 24. veebruaril 1918. aastal välja Eesti iseseisvus;
• Läks eestlaste kätte kohalik haldusvõim;
• Organiseeriti iseseisvuse kaitset vabadussõja perioodil;
• Võeti asjaajamiskeelena kasutusele eest keel;
• Seadustati eesti keel õppekeelena ka koolides.

Eesti Jalaväe Tagavarapataljoni meeleavaldus Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu toetuseks pärast nõukogu laialisaatmist enamlaste poolt

Miiting Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu toetuseks Raekoja platsil

Maapäeva salajane asukoht Tallinnas, kus arutati asju nö põranda all

Koostas: Kadi Mäe