Eesti Vabadussõda oli sõda, mida peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väe vastu.
Vabadussõja puhkes seetõttu, et Nõukogude Venemaa oli seadnud endale eesmärgiks taastada endised Vene impeeriumi piirid. Lisaks soovis Nõukogude Venemaa levitada maailmarevolutsiooni ideid ka teistesse riikidesse ning kehtestada Eestis nõukogude võimu.
Eesti astus Nõukogude Venemaale aga vastu, et Eesti iseseisvust punavägede eest kaitsta.
Eesti astus Nõukogude Venemaale aga vastu, et Eesti iseseisvust punavägede eest kaitsta.
Vabadussõja osapooled
Eesti Rahvavägi, mis koosnes umbes 86 000 mehest. Rahvavägi loodi 1919. aasta mais ning seda juhatas Johan Laidoner.
Soome vabatahtlikud- 4000 inimest
Vene valged- 50 000 inimest
Taani ja Rootsi vabatahtlikud- 200-400 inimest
Nõukogude Punaarmee koosnes 160 000 inimesest ning selle eesotsas seisis Jukums Vacietis.
Saksa Landeswehr koosseisus oli umbes 20 000 inimest ja selle salga ülemaks oli Rüdiger von der Goltz.
Soome vabatahtlikud- 4000 inimest
Vene valged- 50 000 inimest
Taani ja Rootsi vabatahtlikud- 200-400 inimest
Nõukogude Punaarmee koosnes 160 000 inimesest ning selle eesotsas seisis Jukums Vacietis.
Saksa Landeswehr koosseisus oli umbes 20 000 inimest ja selle salga ülemaks oli Rüdiger von der Goltz.
Sündmuste käik 1918. aastal
28. november 1918– Nõukogude väed ründasid Narvat(loetakse Vabadussõja alguseks)
Rünnaku tagajärjel langes Narva Punaarmee kätte.
28. november– toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel– Joala lahing
29. november– Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt.
Ajutise Valitsuse poolt kuulutati välja üldmobilisatsioon(rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest)
1918.a. detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis:
Rünnaku tagajärjel langes Narva Punaarmee kätte.
28. november– toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel– Joala lahing
29. november– Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt.
Ajutise Valitsuse poolt kuulutati välja üldmobilisatsioon(rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest)
1918.a. detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis:
5. detsmber– Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina
14. detsember– Kooraste ja Kanepi langemine Punavägede kätte 17. detsember– Valga vallutamine
21. detsember– Punaväed lähenesid Tartule
23. detsember– Eesti vägede ülemjuhataja institutsiooni loomine. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks.
31. detsember– Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu.
23. detsember– Eesti vägede ülemjuhataja institutsiooni loomine. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks.
31. detsember– Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu.
Seni olid eestlaste kaotuste põhjused peamiselt vastaste ülekaal, võitlusmoraali ja ratsionaalse juhtimise puudumine ning ebapiisav relvastus ja varustus.
Sündmuste käik 1919. aastal
6. jaanuar 1919– Eesti vägede vastupealetung Paide ja Narva suunal
7. jaanuar– Eesti väed korraldasid üldpealetungi
Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel.
14. jaanuar– Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna
17.-18. jaanuar– Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid lisaks Eesti dessantpataljonile(400 meest) veel neli Soome vabatahtlike kompaniid(600 meest)
18. jaanuar– Narva vabastamine
31. jaanuar– Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata.
1. veebruar– Eesti väed vallutasid Valga ja Võru7. jaanuar– Eesti väed korraldasid üldpealetungi
Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel.
14. jaanuar– Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna
17.-18. jaanuar– Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid lisaks Eesti dessantpataljonile(400 meest) veel neli Soome vabatahtlike kompaniid(600 meest)
18. jaanuar– Narva vabastamine
31. jaanuar– Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata.
16. veebruar– Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus
22. veebruar– Punaarmee uus katse Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel.
Märts– enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru lähistele. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas.
25 . aprill– Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa.
12. mai– eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile.
26. mai– eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna
30. mai– ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud
Landeswheri lahing
5. juuni– Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrke tagajärjel Amata jõe silla juures algas Landeswehri lahing(Landeswehr oli Saksa maakaitsevägi, mille juht oli Rüdiger von der Goltz).
Samal päeval jõudsid Eesti väed Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas oma tegevuse Nõukogude Venemaal lõpetatuks.
6. juuni– Landeswehr vallutas Võnnu
10. juuni– Vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel.
19. juuni– Vaherahu Landeswehriga lõppes. Sakslaste pealetung Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing
Samal päeval jõudsid Eesti väed Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas oma tegevuse Nõukogude Venemaal lõpetatuks.
6. juuni– Landeswehr vallutas Võnnu
10. juuni– Vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel.
19. juuni– Vaherahu Landeswehriga lõppes. Sakslaste pealetung Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing
22. juuni– Eesti vägede vastupealetung Landeswehrile
23. juuni– Eesti vägede võit Võnnu lahingus(tähistatakse seepärast Võidupühana)
30. juuni– eestlased jõudsid Riia alla.
3. juuli– Landeswehriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu
23. juuni– Eesti vägede võit Võnnu lahingus(tähistatakse seepärast Võidupühana)
30. juuni– eestlased jõudsid Riia alla.
3. juuli– Landeswehriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu
Vabadussõja lõpp
17.–18. september– Pihkvas esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised.
28. september– Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused.
13. oktoober– operatsioon Krasnaja Gorka
29. oktoober– Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja taganesid.
28. september– Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused.
13. oktoober– operatsioon Krasnaja Gorka
29. oktoober– Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja taganesid.
9. november– operatsioon Krasnaja Gorka lõpetati, algas Eesti vägede taandumine Ingerimaalt
18.–30. november– eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing.
5. detsember– Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga.
detsember– ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritus taas vallutada Narvat
30. detsember– lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat
31. detsember– sõlmiti vaherahu
3. jaanuar 1920 kell 10.30– jõustus vaherahukokkulepe
2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu
Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu.
18.–30. november– eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing.
5. detsember– Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga.
detsember– ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritus taas vallutada Narvat
30. detsember– lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat
31. detsember– sõlmiti vaherahu
3. jaanuar 1920 kell 10.30– jõustus vaherahukokkulepe
2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu
Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu.
Eestit aitasid lisaks Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikele ka Inglismaa ning USA. Inglismaa kasutas oma laevastikku, et vedada eestlastele erinevat sõjavarustust ja relvi.
USA pakkus aga humanitaarabi.
Soomusrongid, mis mängisid suurt rolli Vabadussõja võitmises, ehitati Johan Pitka eestvedamisel. Ka meredessante juhtis Johan Pitka.
Eesti vabatahtlikest moodustati Kuperjanovi Partisanide Pataljon ja Kalevlaste Malev.
USA pakkus aga humanitaarabi.
Soomusrongid, mis mängisid suurt rolli Vabadussõja võitmises, ehitati Johan Pitka eestvedamisel. Ka meredessante juhtis Johan Pitka.
Eesti vabatahtlikest moodustati Kuperjanovi Partisanide Pataljon ja Kalevlaste Malev.
Tartu rahu
Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus. Sellega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Eestit esindas antud kohtumisel Eesti Ajutise Valitsuse välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt oli esindajaks aga Adolf Joffe.
Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.
Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Nõukogude Venemaa poolseid Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.
Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.
Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Nõukogude Venemaa poolseid Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.
Tartu rahu tingimused
- Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta”.
- Kindlaksmääratud Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline riigipiir. Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga.
- Eesti vabanes kõigist kohustustest osaleda Venemaa välisvõlgade tasumisel ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda.
- Igal Venemaa eestlasel oli rahulepingu alusel õigus Eestisse elama asuda.
- Vene valitsus saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad
Vabadussõja, Landeswehri lahingu ning Tartu rahuga seotud isikud
Kindralleitnant Johan Laidoner– Eesti sõjavägede ülemjuhataja
Kindralmajor Jaan Soots– samuti Eesti sõjavägede ülemjuhataja ning ka staabiülem
Kontadmiral Johan Pitka– Eesti merejõudude juhataja
Leitnant Julius Kuperjanov– Kuperjanovi partisantide pataljoni ülem
Kapten Anton Irv– soomusrongide divisjoni ülem
Adolf Joffe– Nõukogude Venemaa diplomaat, kes kirjutas NV esindajana Tartu rahule alla
Jaan Poska– välisminister, hiljem Eesti Ajutise Valitsuse peaministri asetäitja ja kohtuminister. Esindas Eesti delegatsiooni läbirääkimistel Nõukogude Venemaaga
Krahv Rüdiger von der Goltz– Landeswehri väejuht nii Võnnu kui ka Landeswehri lahingus
Kolonel-leitnant Hans Kalm– Eesti ja Soome sõjaväelane, kes juhtis vägesid ka Eesti Vabadussõjas
Polkovnik Martin Ekström– Rootsi sõjaväelane ja poliitik, kes oli Vabadussõjas Soome kompanii väejuht
Kindral-major Ernst-Johnnes Põdder– Eesti sõjaväelane, kes oli Vabadussõja jooksul Sõjavägede ülemjuhataja, Sisekaitseülem, lõpuks 3. diviisi ülem ning Landeswehri lahingus oli ta Eesti vägede üldjuht
Jaan Anvelt– jurist, bolševistlik poliitik, kirjanik. Vabadussõjas oli ta Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees ja ka sõjandusosakonna juhataja
Jukums Vāciētis– Nõukogude Venemaa sõjaväelane, kes juhtis Vabadussõjas Punaarmeed
Jaan Anvelt
Johan Laidoner
Koostas: Margit Kooser
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar