Oktoobrirevolutsioon

Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre oli Tallinnas toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit.

Veebruarirevolutsiooniga oli 1917. aasta alguses Venemaal kukutatud Nikolai II. Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja eelparlamendile ning täidesaatev võim allus Ajutisele Valitsusele. Oktoobrirevolutsiooni ajal oli valitsuse eesotsas esseer Aleksandr Kerenski. Eelparlament valmistas ette Asutava Kogu tööd, mis pidi võtma vastu põhiseaduse.

Paralleelsete võimuorganitega tegutsesid ka mitme erakonna esindajatest moodustatud, kuid sageli bolševike mõju all olevad esinduskogud ja nende täitevkomiteed.

Venemaa osales jätkuvalt 1914. aastal alanud Esimeses maailmasõjas. Sõda oli tekitanud riigisiseseid probleeme kuid Ajutine Valitsus ei soovinud alustada rahuläbirääkimisi Saksamaa ja tema liitlastega.

Revolutsiooni ettevalmistamine

Revolutsiooni alguseks arvatakse olevalt Vladimir Lenini poolt avaldatud aprilliteese. Lenin rõhutas aina võimuhaaramise vajadust ning teda toetas Lev Trotski. Asutava kogu valimistel bolševike soov enamus saavutada polnud võimalik, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. Asutati Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Lev Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine. Sisuliselt sai sellest riigipöörde juhtimise staap.

Revolutsiooni käik Eestis

Tallinnas algas revolutsioon 5.novembril. Seda juhtis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. See organisatsioon koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised komissaridele. Õhtul hõivasid bolševikud salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolševik Jaan Anvelt.

Sündmused riigipöörde järel

Asutav kogu

1918.aastal kokku tulnud Asutava Kogu istungil tegi Jakov Sverdlov ettepaneku vastu võtta bolševike otsuse-eelnõud. Kui Asutav Kogu sellest keeldus, lahkusid bolševikud protestiga ja organiseerisid nõukogude III Kongressi, mis pidi olema õige rahvaesindus.

Sündmused Venemaal

Riigipööre andis bolševikele võimaluse kindlustada võimu põhiliselt Petrogradis.Moskvas ei tahetud bolševike kontrollile alluda ning nad saavutasid täieliku kontrolli alles märtsis 1918.

 Ükski välisriik bolševike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolševikud äärmuslikke meetodeid. Vastupanu mahasurumiseks loodi Erakorraline Komisjon. Valitsesid kaos,  anarhia ja meelevaldne punane terror. Puhkes Venemaa kodusõda.

Sündmused riigipöörde järel Eestis

Nõukogude võim püsis Eestis 1918. aasta 24. veebruarini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. Samal päeval kuulutati välja ka Eesti Vabariik. Saksamaa viis oma väed Eestist välja ning Eestisse tungisid suured Nõukogude Vene väeüksused. Algas Vabadussõda, mis lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahu sõlmimisega. Eesti Vabariik sai esimeseks riigiks, kes tunnustas bolševike võimu ja Nõukogude Venemaad. 

Teadaanne rahvale riigipöördest

Koostas: Birgit Tammiste