Põhiseadus ja maaseadus

Põhiseadus

Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920 ning jõustus sama aasta 21. detsembril. Esimese põhiseaduse vastuvõtmiseks ei korraldatud rahvahääletust ning see sätestas Eestit kui demokraatliku riigikorraga vabariiki, mille kõrgeima võimu kandjaks on rahvas.

Põhiseadus järgis rahva suveräniteedi põhimõtet. Riigivõim jaotati seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks, kuid nende võimude omavaheline suhe jäi tasakaalustamata.

Ühekojaline 100-liikmeline Riigikogu, mis oleks pidanud kandma üksnes seadusandlikku võimu, sai täieliku kontrolli ka täidesaatva ja kohtuvõimu üle. Kuna valitsusel iseseisvad täidesaatvad volitused tegelikult puudusid, allus see Riigikogule.

Võimude omavaheline tasakaalustamatus maksis aga Eestile ebastabiilsuse näol karmilt kätte. Valitsused vahetusid tihti ning nad polnud iseseisvuse puudumisel võimelised oma tööülesandeid vajalikul määral täitma. Ka riigikohtunikud olid ametisse nimetatud Riigikogu poolt ning seepärast võis kohtuvõimu iseseisvuses kahelda.

Põhiseadus jättis loomata presidendi institutsiooni. Asutava Kogu põhiseaduskomisjoni kava järgi oleks presidenti saanud valida kas Riigikogu või valijamehed, kuid mitte rahvas. Presidendile oleks omistatud võrdlemisi suur võim. Pisikese enamusega otsustas Asutav Kogu poolpresidentaalsest riigikorrast loobuda ja presidenti kui riigipead Eestis ei valitud. Riigipea ülesandeid täitis valitsusjuht ehk riigivanem.

Eesti põhiseadus sätestas nii rahvaalgatuse kui rahvahääletuse, mis ei olnud tolleaegses Euroopas kuigi levinud ning see tegi Eesti riigikorra eriliseks.

Väidetavalt oli Eesti riigikord toona maailma kõige demokraatlikum. Lausa nii demokraatlik, et riigikord tegelikkuses ei funktsioneerinud ning riiki valitseti kaitseseisukorra tingimustes.

1920. aasta põhiseadus kaotas kehtivuse 24. jaanuaril 1934, kui jõustus uus põhiseadus.

Maaseadus

Maaseadus võeti vastu 10. oktoober 1919. a. Asutava Kogu poolt. Selle seaduse kohaselt riikliku maatagavara loomiseks võõrandati riigile mõisamaad koos päraldiste ja muu sinna juurde kuuluvaga ning loodi uusi talukohti.
Maareformiga sundvõõrandati üle 1000 mõisa koos nende juurde kuuluva maa-alaga, mida oli tervelt 1,9 miljonit hektarit. Koos mõisatega võõrandati ka nende ettevõtted, milleks olid peamiselt viinavabrikud ja veskid.

Nüüdseks riigi maadeks saanud kruntidest loodi ligikaudu 55 000 uut talumaad.
Alles mitu aastat hiljem said mõned maast ilmajäänud väikese hüvitise.

Maareformiga seotud rahaliste operatsioonide jaoks asutati Maapank.

Põhiseaduse ja maaseadusega seotud isikud

Asutava Kogu liikmed:

Esimees August Rei

I abiesimees Julius Seljamaa

II abiesimees Jakob Westholm

Sekretär Hans Martna
I abisekretär August Jürima
II abisekretär Hugo Raudsepp

Eesti Vabariigi põhiseadus

August Rei

Koostas: Margit Kooser