Veebruari revolutsioon Eestis

1917. alguseks oli Esimene maaimlasõda viinud Venemaa krahhi äärele: majandust õõnestas inflatsioon, valitses terav puudus kütusest, toiduainetest ja tarbekaupadest ja transpordisüsteem ei toiminud. Lisaks oli sõjavägi kaotamas võitlusvõimet- sõdurid lahkusid omavoliliselt rindelt.
Veebruari lõpul Petrogradis vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks- toimus mäss ning ka sõjaväeosad läksid üle rahva poolele. Seejärel loobus keiser troonist ja Venemaast sai vabariik- võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas sunata Venemaad demokraatlikule arenguteele.
Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest 2. märtsil, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. 
Kui eestlased said teada, et Venemaast sai demokraatlik riik, siis oskasid nad seda targalt ära kasutada. Nimelt Eesti rahvuslastel eesotsas uue Eestimaa kubermangukomissari Jaan Poskaga õnnestus Ajutiselt Valitsuselt välja nõuda Eesti rahvuskubermangu moodustamise ning sellele piiratud autonoomia andmise. Esimest korda maailma ajaloos tuli kokku eesti rahva valitud oma esinduskogu.
Lisaks kasutasid eestlased koos teiste vähemusrahvustega võimalust saada iseseisvaks. Sooviti kahe kubermangu- Eestimaa ja Liivimaa- ühendamist. Rahvusautonoomia loosung oli kõlanud 1905. aasta sündmuste aegu, maailmasõja ajal 1916. aasta mais oli selle taas sõnastanud tollal 27-aastane tööerakondlane Jüri Vilms.
8. aprillil (vkj 26. märtsil) toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus, kus Eestile nõuti autonoomiat. Eestlased sammusid läbi Petrogradi sinimustvalgete lippudega parlamendihoone ette, kus esitati oma nõudmine.
12. aprillil kinnitaski Venemaa Ajutine Valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia. Seadus jõustus 5. juulil 1917. See oli esimene taoline järeleandmine endise Tsaari-Venemaa rahvastele.
Lisaks ühendati ka Liivimaa kubermangu põhjaosa Eestimaa kubermanguga.
Omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk rahvasuus käibel Maanõukõgu, Maapäev, Eesti Maapäev. Ajutise Maanõukogu etteotsa sai Konstantin Päts. Asutuses ametlik olev asjaajamiskeeleks sai eesti keel.
Lisaks tõi veebruarirevolutsioon kaasa uute institutsioonide tekkimise üle terve endise tsaaririigi, näiteks saadeti laiali politsei ja vangimajadest vabastati vangid.


Konstantin Päts (1874-1956)- Eesti riigitegelane, jurist, Eesti Vabariigi esimene president. Ta oli ajalehe ,,Teataja" vastutava toimetajana avaldanud aastal 1905 sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutseid, mille eest ta algselt koguni surma mõisteti ja ta oli sunnitud välismaale põgenema nagu paljud bolševike juhidki. Päts asus pagulasena elama algul Šveitsis ja siis Soomes. 1909. aastal tuli ta tagasi Eestisse ja andis end seejärel vene võimule üles. Järgmised üheksa kuud veetis ta Peterburi vanglas Krestõ.

Konstantin Päts

Jüri Vilms (1889-1918)- Eesti riigimees ja Eesti esimene kohtuminister. Ta oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi, tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond. Lisaks kuulus ta ka Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse.

Jüri Vilms koos oma abikaasa Marie Oberstiga

Koostas: Kadi Mäe